EE
EN
DE
Šveitsi Eesti seltsi ajaloost
II Maailmasõja ajal põgenesid paljud eestlased vene okupatsiooni eest välismaale. Ka Šveitsi sattus hulk eestlasi, kes sõja lõppedes püüdsid omavahel kontakti leida. Tekkinud sidemeid püüti hoida ning arendada. Sellest soovist kujunes välja Šveitsi Eesti Selts.
Šveitsi eestlaste kokkusaamiste algatajaks oli 1946. aastal Eestist põgenenud Vladimir Kukk. 1947. aasta 23. veebruaril Kastanienbaum'is (Luzerni kantonis) tulidki 32 eestlast esmakordselt kokku tähistamaks Eesti Vabariigi 29. aastapäeva. Sellest sai alguse traditsioon tulla kokku kaks korda aastas - tähistada ühiselt Eesti Vabariigi aastapäeva ja Jaanipäeva.
Kokkusaamise kohaks valiti tavaliselt mõni restoran Luzernis või Zürichis, sest seal elas enamik väliseestlasi. Osavõtjaid oli 20-50 ringis.
Seltsi loomist arutati ka mõni aasta hiljem Baseli Mustermessil. Seal kokkusaanud kümme eestlast moodustasid seltsi asutamistoimkonna. Eesti Seltsi asutamiskoosolek toimus 28. juunil 1953 Luzernis. Šveitsis arvati toona olevat umbes 70 eestlast; koosolekust võttis osa 21. Peakorraldaja Vladimir Kukk rõhutas oma kõnes, et väike eesti rahvusgrupp Šveitsis ei tohi kaduma minna ega sulanduda kohaliku rahva hulka, ei tohi kaduda eestlaste rahvustunne ja isamaaarmastus.
Seltsi peaeesmärgiks seati eestluse ja eesti kultuuri alalhodmine ning viljelemine Šveitsis, eestlaste kokkutulekute korraldamine. Seltsi esimeheks valiti Vladimir Kukk, kes pidas seda ametit kakskümmend aastat.
Sellest ajast on Šveitsi Eesti Seltsi korraline peakoosolek toimunud iga kahe aasta järel koos Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisega. Seal valiti ka seltsi juhatus ja kinnitati aruanded. Viimasel aastakümnel on kokku tuldud Bernis, Zürichis või Genfis. Asutajaliikmetest on meie ridades veel Alide Salmen ja Eve Kruusimägi.
1956. aasta veebruaris peeti esmakordselt ka ühine jumalateenistus. 1974. aastal lisandus uue tavana ühine Jõulude tähistamine koos jumalateenistusega ja sellele järgneva kohvilauaga Zürichi luteriusu kirikus. Mõnikord tuli lastele külla ka eestikeelne jõouluvana.
Seltsi algusaastatel tähistati iseseisvuspäeva sageli koos lätlaste ja leedulastega, et Balti rahvaste vabaduspüüdele avalikkuses suuremat kõlapinda leida. 1964. aasta mais aidati kaasa Zürichis toimunud Balti kultuuripäevade õnnestumisele. Üks suurejoonelisemaid ühiselt korraldatud üritusi oli Eesti Vabariigi 60. aastapäeva tähistamine 1978. aastal Zürichi KongressHaus'i. Üritus leidis kajastamist Šveitsi televisioonis ja suuremates päevalehtedes.
Seltsi kauaaegne esimees V. Kukk astus 1973. aastal oma ametist tagasi. Uueks juhatajaks valiti senine abi Õie Fleig-Tamm. 1975. aastal valiti juhatajaks Rootsist saabunud Matti Klaar, kes praegu elab Tallinnas ning oma põhitöö kõrvalt on ka Šveitsi aukonsul. 1979. aastal valiti uueks juhatajaks Nina Michel.
1988. aastal astus ametisse uus juhatus eesotsas Asta Arn'iga. Algas nn. "teine ärkamisaeg" - koos kasvava lootusega Eesti vabanemisse sai hoogu ka seltsi tegevus. Paljud said võimaluse taas kodumaad külastada, seltsi üritustele hakkas tulema noori inimesi Eestist. Seltsi kirjatoimetaja Ruth Graf andis ringkirjades edasi ärevaid teateid sündmuste arengust Eestis. Lõpuks saabuski kauaoodatud uudis: 20. augustil 1991. aastal kuulutati Eestis taas välja iseseisvus. Tundsime uhkust ja kergendust ning püüdsime igati "noort" Eestist toetada. Ka seltsi juhatus uuenes - juhatajaks valiti Regina Knoch ja tema järel Kaire Rebane. 1997. aastast on selles ametis Terje Busenhart.
Šveitsi Eesti Seltsi liikmed hoidsid alati usku Eesti vabaksaamisesse ja püüdsid toetada eesti vastupanuliikujaid. Vangistatud vabadusvõitlejatele saadeti jõulupakke ja tervituskirju. korjandustega toetati Saksamaal elavaid eesti sõjainvaliide. 1989.a koguti annetusi Eesti Muinsuskaitse Seltsile. 1992. a. korjandusega Eesti Kiirabile. Samal aastal vahendasid Šveitsi toonane aukonsul Enn Vallak ja Mai-Liis Matossian-Vallak humanitaarabi Eestile.
Juba Vladimir Kukk alustas kena tava seltsi tegevust pildis ja sõnas jäädvustada. Ka järgnevate aastate jooksul pani juhatus arvukatest fotodest, ajaleheväljalõigetest, märkmetest, ringkirjadest jms. kokku mitu albumit jäädvustamaks Šveitsi Eesti Seltsi tegevust. Loodame, et seegi traditsioon koos uute tegijate ja uute lehekülgedega edasi kestab.