Šveitsi Eesti Selts
SELTSI LAUL, LOGO, SÕLG
SELTSI LAUL
Šveitsi Eesti Seltsil on oma laul pealkirjaga "Mägi ja Meri"
Muusika Pärt Uusberg
Sõnad Meribel Hagen
Laulu "Mägi ja Meri" sünd (M.Hagen)
Kui 2020. aasta jõulupidu koroona viiruse tõttu ära jäi, siis kinkisime seltsi liikmetele Jõululehe. See oli ajaleht, mis rääkis seltsi tegemistest aasta jooksul ja meie inimestest. Ajaleht jäi ilmuma ka järgnevatel aastatel, mistõttu otsisime ajalehele uut nime, et see ei oleks ainult jõuludega seotud. Nimekonkursil võitis hääletuse tulemusel Aire Albrechti pakutud nimi “Mägi ja meri”.
Aire: “Otsisin sümboleid, mis ühendaksid Eestit ja Šveitsi. Ka loodusest ja maastikust. Olen küll Võrumaalt ja kuulun nö „metsarahva“ hulka, aga kasvasin üles järve ääres ning vee lähedus on mulle tähtis. Seepärast oskan ka merd nautida. Eestis pole mägesid ja Šveits ei asu mere ääres. Seepärast tundusid need maastiku omapärad väga sobivad sümboliseerimaks meie koduriike.”
Aire seltsile kingitud sõnapaar keerles mitu aastat mu mõtetes ja oli idee, et need sõnad võiksid kanduda üle kuidagi seltsi lauluks. Head asjad võtavad vahel kaua aega ja nii sai see idee paberile istutatud, aga ei leidnud kõlapinda. 2024.aasta septembris kutsusime Rheinau Musikinselile muusikalist vestlusõhtut ja kooriproove tegema mu armsa sõbra, eesti klassikalise muusika armastatud helilooja ja dirigent Pärt Uusbergi.
​
​
Pärast ametlikku vestlustundi suundusime mõmingate osalejatega vabale vestlusringile. Uusbergilt küsiti vestlustunnis tema unistuste kohta ja ta mainis, et talle meeldiks kirjutada justnimelt eesti professionaalsetele koosseisudele. Mõnele kooslusele on ta ka seda juba teinud, kuid näiteks ERSO’le sel hetkel veel mitte. Haarates sõnal sarvist, arvas seltsi endine president Mirjam Loertscher, et siis võiks ju meie seltsile vähemalt 2 takti muusikat kirjutada! Sellest mõttest sai teekond.
Seltsi ajalehe nimest inspireeritult olin ma juba varasemalt üritanud kirjutada mõningad mõtteread. Ma tundsin, et kui see lugu sünnib, siis võib see juhtuda just muusikasaarel. Panin oma märkmiku salaja Musikinseli reisikotti. Öises Muusikasaare juturingis andsin need luuleread Pärt Uusbergile. Kuna ma ei tunne end ei kirjaniku ega luuletajana, siis ei olnud see samm liiga kerge. Aga usaldavas ja armastavas keskkonnas on oma loomingu avalikustamine lihtsam.
Pärt vaatas neid sõnu, muigas ja küsis, kas tohib veidi kohendada? Ühe sõna muutsimegi. Aga miski ta peas ja silmades hakkas justkui sädelema, ta lahkus ning veerandtundi hiljem tuli häbeliku olemisega tagasi ja mängis meile selle teosekese ette. “Kui on hetki, mille nimel elada, siis see on üks nendest”, lausus seltsi liige Kairi. Liina lisas: “Ma olen alati mõelnud, et kuidas muusika sünnib, ja nii see siis sünnibki”.
See laul liigutas meid veel ka järgmisel päeval. Kui miski liigutab, siis see tekitab unistusi. Sellest tuli idee, et me võiksime loo ka salvestada. Pärt ütles enne laulu esitust, et hiljem laulab seda Meribel. Kuna ma lendasin paar päeva hiljem Eestisse, siis mõtlesin, et selle võiks justnimelt Eestis, täpsemalt Raplas salvestada. Helistasin Sigfriedile, rääkisin oma idee ja ta oli kohe nõus. Juhtumisi sobis see aeg ka Pärdile ja nii kohtusimegi Pärt, mina ja Sigfried Rapla muusikakoolis, kus nii minu kui ka Pärdi muusikaline teekond alguse sai - sümboolne ja südames soe tunne.
Aitäh teile kõikidele, kes te seltsi laulu sünnile kaasa aitasite: Pärt, Sigfried, Aire, Annika, Mirjam, Alex.
​
Kuulake ja hoidke seda laulu oma südametes.
Meribel Hagen
Šveitsi Eesti Seltsi president 2020-2025
Mägi ja Meri
​
Mägi ja meri
kaugel teineteisest
aastaid igatsenud kohtumist.
Mägi vaikib,
meri vahutab,
tuuled kannavad tervitusi.
Seisan mäel
vaatan mere poole.
Hõikan - ja vastu kostab kaja.
​
(Meribel Hagen, 2024)
​
Mountains and the Sea
Mountains and the sea
Stand at a distance
Ancient longings to meet again.
​
Mountains hold their silence
The sea crashes on
With wind, it sends its greetings.
​
Standing oon the mountain
I look towards the sea
I shout - only the echo returns.
​
(Translation by Katie Howatson)
​
​​​​
​
​
Kui sul on soov saada see laul plaadi peal, siis võta meiega ühendust KONTAKT rubriigi kaudu.Â
SELTSI LOGO
Eesti 100. sünnipäeva ja president Kersti Kaljulaidi visiidi eel tekkis vajadus Šveitsi eesti kogukonna selgema ja tugevama visuaalse identiteedi järele. Senine vapp ei sobinud digitaalseks kasutamiseks ning veebilehel piirduti vaid kahe riigi lipuga. Oli ilmne, et selts vajab uut, omanäolist ja mõjusat sümbolit.
​
Uue logo loomiseks pöördus tollane seltsi president Mirjam Loertscher kunstnik Kamille Saabre (1970–2024) poole. Tallinnas elanud Kamille tundis tänu Šveitsis veedetud aastatele hästi mõlema riigi kultuuri. Eesmärk oli luua dünaamiline märgis, mis ühendaks Eesti ja Šveitsi värvid ning mõlema maa äratuntavad sümbolid. Nii sündis logo, kus kohtuvad Matterhorni mäetipp ja suitsupääsuke. Pääsukese must joon sümboliseerib teekonda, mille eestlased on läbinud, et jõuda Šveitsi – kuni sinise Matterhornini, mille kohal lehvib punane lipp. Kogukonnale esitati hääletamiseks kuus varianti ning kuigi poolehoidu leidsid kõik, osutus praegune kujundus ülekaalukaks lemmikuks.
​
Logo debüüt toimus 2017. aastal, mil see graveeriti tuntud "panorama" lõikelauale ja uue logoga lõikelaud kingiti president Kersti Kaljulaidile kui ta külastas St. Gallenit. Sama aasta jaanipäeval tutvustati uut sümboolikat juba laiemalt ka kogu Šveitsi eestlaste kogukonnale.
Tänaseks on logost saanud kogukonna ühtsustunde märk, mis on leidnud koha nii seltsi dokumentidel, kingitustel kui ka sümboolsel teenetemärgil – seltsi sõlel ning mis hoiab au sees ka Kamille Saabre loomingulist pärandit.
SELTSI SÕLG
Kristiina Bylyku juhtis ja juhendas seltsi juures tegutsevat Laste ja Noorte Klubi tohutu entusiasmi ja armastuega. Pärast kuut aastat vabatahtlikku tööd otsustas Kristiina Bylyku Eesti Laste ja Noorte Klubi juhtimise üle anda. Seltsi juhatus soovis talle kinkida midagi ainulaadset, millel oleks sügav tähendus ning püsiv väärtus.
Samal ajal arutas seltsi juhatus ka seltsi meene teemat. Otsiti seda “miskit”, millel oleks sügav side eesti kultuuriga, folklooriga. Ja nii tekkis mõte, et seltsi meene, võiks olla sõlg ja sõle võiks kujundada seltsi logo põhjal. Läbi tutvuste jõudsime kullassepa Heikki Puhkini (Eesti Rahvusehe OÜ), kes Kamille Saabre disainitud seltsi logo põhjal lõi imelise hõbedast sõle nii naistele kui ka meestele. Naiste sõlge kaunistavad ka kaks värvilist kivikest, meeste sõlg on tagasihoidlikum.
​
Seltsi sõlg antakse isikutele kes pikaajalise tegevuse kaudu seltsis hoiavad ja edendavad eestlust Šveitsis. Tähenduslikult on seltsi sõlg seltsi teenetemärgiks. Kristiina oligi esimene seltsi sõle - teenetemärgi saaja. Tänaseks on saanud seltsi sõle kuus isikut.