Sadakond eestlast kogunes 25. juunil Gusslihausis. Praksuv lõke, köievedu ja pannkoogid saatsid päikselise päeva kulgu.
Pühapäeva hommikul esimest tavaari peokohale viies ladistas vihma nagu oavarrest. Kojamees vaatas toimetavat eesti naist üsna jahmunud pilguga ja lohtuas, et päeva peale peaks kuivemaks minema. Nii ta läkski. Täpselt peo alguseks olid vihmapilved taevast pühitud ning saabuvad külalised hakkasid kiirelt uurima kellel päikse kreem kaasa sai pakitud, sest tellitud suvepäev oli saabunud oma täies hiilguses!
Selle aasta jaanid olid erilised nii mitmegi aspekti poolest. Süüdatud sai ehe haokoormast jaanituli ja seda Eestist tulnud muusiku Merlin Purge liveesitluse saatel. Merlin koos kitarriga tõi suvisesse päeva kergust ja hoolevabat tunnet, milles saigi argipäeva korraks seljataha jätta. Esmakorselt sai teoks ka köievedu. Kõigepealt said jõudu proovida täiskasvanud. Kohtunik Sven pidi täpselt jälgima, et väljahõigatud mängureegleid ei rikutaks ning et üli indu täis mängijad endale vôi kaaslasele liiga ei teeks. Siis olid järjekorras lapsed ning ka siin ei saadud hakkama ilma naerupahvakateta, sest mängupingest kaasahaaratud lastevanematest said silmapilkselt treenerid, kellele meenusid veel paar head nõuannet oma noorusajast.
Autasustamisel selgus, et ma võitjatel väga kõvasti kätt suruda ei saanudki, sest peopesad olid täis vesiville!
Seda võib nimetada pühendumiseks ning eestilikuks vôistleja hingeks!
David Lausannest korraldas hobuseraua mängu, mänguringi juhataja Gerdy viis lastega läbi põnevaid mänge metsas, hüpati kummikeksu, toimus kotijooks kôigile ning siis testis mänguringi õpetaja Kristiina mängijate intelligentsust. Aeg lendas liialt kiiresti.
Nagu ikka, sai ka seekord grillil küpsetada oma maiuspalu, ühislauda katsid külaliste enda küpsetatud-valmistatud hõrgutised, lõkke sütedesse visati kartuleid ning Lotte pannkoogiahi küpsetas väsimatult kogu peo aja. Tõepoolest - krõbedaks küpses mitukümmend liitrit tainast! Muude heade moosihaldjate seas oli ka Annika enda vaaritatud maasika moos ja maasika rabarberi moos, mille tegemiseks andis tõuke just jaanipäevapidu.
See jaanipäev oli eriline aga ka selle poolest, et esitlusele tuli seltsi oma uus logo. Tallinnas elav, Sveitsis elanud ja Sveitsi abikaasat omav kunstnik Kamille Saabre kavandas ja seltsi rahvas hääletas Eesti sajandaks seltsile uue logo ning jaanipäeval rullus see logo pilt Pascali abil kõigi silme ette.
Suitsupääsukest meenutav looklev tee sinitaeva värvides Matterhornini...
Sellesse on põimitud Sveitsi eestlaste lood.
Sellesse on põimitud meie lood.
Logo kohta saab lisa lugedasiit.
Esitlusele tuli ka Eesti sajanda programm Sveitsis, soovitusega, et ärge valige üritusi, vaid püüdke olla kohal võimalikult paljudel. See on erakordne aasta ja selts on pannud sellesse nii palju energiat - lubati, et pärast juubeliaastat saavad kõik hinge tõmmata!
Sajanda aasta läbivaks teemaks on loodus, looduslähedus, rändlinnud ja puit.
Koostöös Birdlife'iga püsititatakse Sveitsis 100 pesakasti, kus kaitset leiavad kaks ohus olevat linnuliiki. Nii nagu eestlasi on vähe ja vajame kaitset, ning nii nagu Sveits on meile uueks pesakastiks, pakume seda ülekandvat zesti ka siinsetele hävimisohus linnuliikidele.
Pesakastid valmistab Genfis eestlasest puidumeister Peeter Tarmet. Lisainfo leidubEesti100 kodulehelt.
Iga seltsi liige või Eesti fänn saab sponsoreerida ühe või mitu pesakasti, annetades seltsi kontole 65 CHF (augusti lôpuni). Pesakastid püstitatakse 2018a kevadel.
Samuti esitlesime peol aegumatut täispuidust lõikelauda, mis on toodetud Sveitsis. Kes soovivad endale koju soetada lõikelaua - sümboliseerimaks fakti, et eestlaste laualt kunagi leib ei kaoks, ning leiva alt tore lôikelaud - siisEV100 lõikelauadon samuti tellitavana 31. augustini. (ühistellimuseks on vajalik min. 25 lôikelauda).
Selts tänas ja kummardas kõikide abiliste ees. Meil on nii abivalmid seltsi liikmed ja ürituste läbi viimine on muutunud justkui sugulaste kokkutulekuks. Kes näeb midagi laita, tuleb kohe ja aitab! Aitäh.
Erilise tähelepanu osaliseks sai Kristi, kes vaatamata kasvavale beebikõhule pani õla alla turundusmaterjali organiseerimisel jaanipäeva tarvis ja Eesti sajanda eelarve kokkupanemisel, isegi kui aeg oli napp ning suhtlus käis New Yorgi ja Eesti kaudu. Tänud Helenile ja Gerdyle kes korraldasid jaanipeol mänguringi laste tehtud fotodest imelise fotonäituse. Tänud Marile, kes küpsetas seltsile kuus pätsi Eesti leiba, Tänud Liisile (9), Johanile (11) ja Lennile (12), kes valmistasid mitu portsu pannkoogi tainast ja tänud Kätlinile, Maarjale, Katrinile ja paljudel teistele kes heaseisid pannkoogiahju toimivuse eest. Tänud Reale, kes kirjutas pesakastide projekti tarvis kolmes keeles PR tekstid. Tänud Meribellile, kes vääris tubli-Eesti-ema-tiitlit ja osales peol 6 päevase Emma Beatrixiga. Tänud Katrinile, kes tôi Eestist suure hulga auhindu ja isegi sponsoreeris need seltsile. Tänud Patrikcule Eesti õlu kohale toimetamisel. Tänud meesmusklitele ja -tahtele, kes panid püsti kõik välilauad ja sirmid. Tänud naisväele köögitoimkonna ja väsimatute naeratuste eest. Tänud osalejatele kes hea tuju kaasa tôid ja mängudest väsimatult osa võtsid.
See oli minu viies jaanipäev. Ja see oli parim.
Olete lihtsalt vôrratud!
Elagu Eesti ! Juhõissa jaanipäev!
Mirjam Loertscher /25. juuni 2017, Winterthuris/
Sveitsi Eesti Seltsi president