Mõne nädalase nihkega, tähistati möödunud laupäeval Bernis EV 99. aastapäeva
Möödunud laupäev ootas eestlasi päikselises Bernis juba hommikutundidel, mil koguneti Sveitsi tipp-kunstikeskusesse Paul Klee Zentrum, et päev alustada seltsi üldkoosolekuga. Kuna iga kahe aasta tagant toimuv koosolek on vaid täiskasvanud eestlastele, siis said väiksemad külalised osaleda sel ajal Paul Klee Zentrumi kunstikursusel. Kohvipausi laud oli kaetud kodumaiste toiduhampsudega, mille kohale toomist ja küpsetamist ei pidanud paljuks Berni ja Lausanne naised. Aitäh.
Pooleteisttunnine üldkoosolek kinnitas tulevaks kaheks aastaks ametisse juba praegu tegutseva juhatuse (President: Mirjam Loertscher, Asepresident: Maarja Bircher-Suits, Finants juhataja: Kristi Leibur-Nagel, revidendid: Tiina Luige ja Tauno Kangur ning lisaks ka mänguringi juhataja Gerdy Ling). Mirjam toonitas, et on nõus jätkama presidendi ametit veel kaks aastat kuid aastal 2019 on kindlasti vahetumas juhatus ja huvitatud seltsilased on oodatud juba praegu seltsi tegevuses intentsiivselt osalema, kui keegi näeb end tulevikus juhatuse rollis.
Paul Klee Zentrumi direktor Baumgarten tutvustas meile Zentrumit ja lisas, et tegemist on maastikuarhitektuuriga, sest zentrumi kolm lainelist 'küngast' on nagu osa ülejäänud maastikust. Eestlastele meenutasid need 'künkad' pigem laulupeoväljaku laulukaari ja nende all jäädvustas Helen Ree me eestlased ka pildile.
Ürituse teine osa oli Eesti Iseseisvuspäeva pidulik tähistamine Obstbergi restoranis, kuhu kogunes üle 40 külalise. Pidulik lõunasöök avati seltsi presidendi Mirjam Loertscher kõnega:
"Meie selts peaks puudutama ja olema eeskujuks: inimlikuks jäämises rohkete kultuuride hulgas ja vastastikkuses austuses ja tähelepanemises". Need laenatud read on pea nelja kilose SWITZERS raamatu avalehel, mida president esitles ja mille 154. leheküljel on ka eestlase portree, esindades Eestit 193 Sveitsis elava rahvuse hulgas.
"Täna on me Eesti juba 99 -aastane. Säravate silmadega vaatame sajanda suunas, sest aasta pärast ongi Eesti vanus SAJAND. Ma môtlen ikka, et selles vanuses saab Eestit veel vôrrelda inimese vanusega. See meie Esimene Eesti on justkui vanavanem ja see meie Uus Eesti justkui lapselaps - ka juba 25-aastane. Nii nagu vanavanemate puhul ikka, tähtis on kinni püüda nende lood ja tarkuseterad, et seda vaimu põlvest põlve edasi kanda.
Me oleme looduse rahvas. Töökas rahvas. Ja me ei salli raiskamist - olgu see aeg, söök vôi elekter.
Eestlane on läbi aegade olnud säästlik rahvas. Vahest isegi tundub, et see on ka sõnadega nii..
Aga loodusega on meil oma eriline suhe.
Valdur Mikita kirjutas 25.veebruaril "Läänemeresoomlaste viimane karje" artiklis, et ühest küljest pole Eestis kunagi olnud nii kiiret metsade kadu kui viimase 20 aasta jooksul.
Teisest küljest hakkab suur maailm ringiga tagasi jõudma igiammuse mõtteni, et ka üksik metsatee, tühi mererand või vaikushetk tähtede all on hindamatu osa maailmakultuurist. Maailmas lihtsalt ei ole enam tühja mereranda, metsavaikust ja Linnuteel kumavat tähevalgust ega palju muid lihtsaid asju, mis kunagi täitsid maailma. Me oleme looduse rahvas ja soovin, et me lähedane suhe loodusega säiliks. Et see oleks see väärtus mida me oma lastele edasi anname. Seoses sellega soovib selts ka teada anda EV100 puhul plaanitavast projektist koostöös kohaliku linnukaitse organisatsiooniga Birdlife. Nimelt plaanitakse ehitada linnu pesakaste kahele linnuliigile Sveitsis, keda on jäänud väga väheks ning kelle liik on hävimisohus. Seos tuuakse eestlaste vahel, keda on samuti vähe ning kelle kultuur ja rahvus vajaks lausa punasesse raamatusse kandmist. Linnumajakesed on pesaks lindudele - saranselt on seda Sveits kõigile siin elavatele eestlastele. Pesakastid ehitab Genfis elav puidumeister Peeter Tarmet, kes ehitab kastid kolmapäeva õhtustel kursustel (avatud kursus, kuhu saab minna igaüks öppima puidu käsiltemist) ja kui on huvilisi kes soovivad kaasa ehitada - ei muud kui kursusele! Pesakaste saab sponsoreerida iga pere, et selts saaks neid koos Birdflife abiga püstitada regioonidesse kus need kaks linnuliiki saaks pesakastidest suurimat kasu. Pesakastide pidu on plaanitud kevadesse 2018. Sel moel kingime loodusele tagasi tükikese ning hoolime loodusrahvana loodusest enda ümber. Täna aga pidutseme 99. vabariigi aastapäeva. Palju õnne Eesti! Elagu Eesti! " Presidendi avakõnele järgnes väga vahva ettekanne 13-aastaselt Mikk Männikult. Mikk luges väga elavalt ja kaasatõmbavalt ette loo esimesest Eesti Vabariigist.
Eelroale järgnesid aukonsulite etteasted. Enne aga vahendati tervitus meie Suursaadik Gert Antsult, kes resideerub nüüdseks juba Kiievis: "Ma soovin kõigile jõudu eestluse alal hoidmiseks Shveitsis ja tänan koostöö ja ilusate ürituste eest. See on igati ajakohane ka selles mõttes, et märtsi lõpus esitab uus suursaadik Rein Oidekivi (resideerub Viinis) oma volikirjad ja minu tagasikutsumiskirja Shveitsi presidendile. Nii et sellega saab minu Shveits ka ametlikult läbi. Jaksu ja kohtumisteni! ". Seega märtsi lõpust alates siirdub Shveits praeguse Belgia konsulaarpiirkonna alt Austria konsulaarpiirkonna alla (tagasi).
Aukonsul Inaudi luges Eestit puudutavaid lõikeid paarisaja aasta vanusest prantsuse keelsest raamatust, mis rääkis Liivimaast. Aukonsul Graf tõi oma kõnes esile Eesti tugevust ja tublidust ning mainis lõikeid Mart Laari raamatust (allikatele on viidatud artikli lõpus). Mõlemad aukonsulid õnnitlesid Eesti sünnipäeva puhul, kiites ka seltslaste aktiivset tegevust Sveitsis.
Möödunud aastal toimunud joonistusvõistluse "Minu Eesti siin Sveitsis" vôitjaks osutus 4-aastane Mia Moik, kes sai Iseseisvuspeol kätte auhinna ning mälestuseks vôitja pildiga kalendri. Sarnane joonistusvôistlus on plaanitud ka tänavu aasta sügisesse, selts ootab teemade ettepanekuid.
Iseseisvuspäeval esitleti ka saksa keeles ilmunud A.H. Tammsaare raamatut "Das Leben und die Liebe". Samuti anti edasi Petrone kirjastuse info, et "Minu" raamatu seerias on kirjutamisel raamat "Minu Sveits".
Kadri Tamre rääkis veel Berni Kirjandussalongist ning jagas infoflyereid 10. juunil toimuva kirjandussalongi kohta Bernis. Teemaks A.Kivirähk raamatud: "Mees, kes teadis ussisõnu" ja "Rehepapp". Lisainfo ja registreerimine ekvbern@gmail.com.
Peale peatoitu oli programmis Eesti hümn. Seekord eelnes traditsioonilisele hümnile pudelihümn. Mänguringi muusikaõpetaja Meribel Müürsepp õpetas möödunud kuu mänguringis lastele kuidas mängida hümni kaheksal veega täidetud pudelil. Pudeli hümni mängisid iseseisvuspäeva pisikesed külalised, pärast seda kui Johan oli ette näidanud kuidas see kõlab.
Seltsi juhatus tänas presidenti, etendades lausa selleks puhkuks kirjutatud luuletuse!
Enne magustoitu räägiti veel EV100 programmist. Seltsilistele pandi südamele osaleda kõikidel üritustel ja mitte niivõrd valida, sest 2019 aastast on aega taas hinge tõmmata!
(Neid kes soovivad veel tellida Eesti sajandaks rahvarõivaid, Annika Kelleril on olemas selleks head kontaktid).
Aitäh kôigile kes Iseseisvuspäeva üritusele õla alla panid.
Suur tänu Marikale, Katrinile, Aivele, Mikule ja Otile.
Suur kummardus Kristile ja Maarjale.
Peatsete kohtumisteni!
Mirjam Loertscher / Märts 2017
Pildid Helen Ree fotosilmast:https://www.picdrop.de/helenree/cEXFm4LFia
Aitäh Helen!
Mainitud raamatud:Reiner Roduner, SWITZERS- does my life matter to you?, ISBN: 978-3-906055-58-9.
Guggolz Verlag/A.H. Tammsaare, Das Leben und die Liebe, ISBN: 978-3-945370-08-7. Raamat on ilmunud eesti ja saksa keelsena.
Konrad-Adenauer-Stiftung 2002/ Mart Laar: "Das estnische Wirtschaftswunder, ISBN 9985-62-078-X. Raamat on ilmunud eesti ja saksa keelsena.