24. veebruaril tähistasid eestlased ja Eesti sõbrad Eesti Vabariigi 100. Aastapäeva Zürichi Rietberg muuseumis Liisi Koiksoni kontserdiga
Möödunud laupäeval tähistasid eestlased kodumaal ja üle maailma Eesti sajandat aastapäeva. Pidupäeva tähistas ka Sveitsi Eesti Selts, pakkudes eestlastele ja Eesti sópradele Eesti meelset programmi südaööni välja.
Päev algas Ene Meriste "Hinges on Eesti" kunstinäitusega ja vastuvótuga Zürichis. Õhtu hämarudes juhtisid valgustatud sini-must-valged õhupallid kôik külalised Rietberg muuseumisse.
Seltsi tervituse järgselt edastasime tervituse Eesti Suursaadikult Rein Oidekivilt Viinist (Shveits kuulub Austria konsulaarpiirkonna alla).
"Head Eesti Vabariigi 100. aastapäeva! Eesti on täpselt sedavõrd suur ja hoitud, kui palju on südameid, milles teda kantakse. Eesti riik ei sündinud Esimese ilmasõja järgselt juhuslikult ja tühjale kohale. Unistust oma riigist kanti südametes pikalt. Varemalt ehk pigem emotsionaalselt kui ratsionaalselt. Oma keelt, kultuuri ja vaimsust hoiti ning arendati põlvest põlve läbi sajandite. Rahvuslik ärkamine XIX sajandil oli riigi ettevalmistus. 1918.a andis ajalugu võimaluse omariiklus vormistada. Rahval oli südikust ja vaprust Eesti Vabariik välja kuulutada ja seejärel noort riiki tulemuslikult kaitsta. Saja aasta jooksul on jagunud Eesti riigile ja rahvale õnnelikke, ent ka õnnetuid aegu. Ent nii möödanikus kui edasises on Eesti riigi kestmise ja arenemise kindlustus, meie peamine julgeolegarantii inimesed, kes tunnevad seotust Eestiga. Ükskõik millises ilmapaigas nad elavad ja töötavad. Või ka mis keeles nad igapäevaselt oma asju ajavad. Inimesed, kes on uhked oma Eestiga seotuse üle, kes on sellest isemoodi sõltuvuseski. Kellel on Eesti südames. Lisaks maale Läänemere kaldal on ka kõik need inimesed Eesti. Elagu Eesti!"
Vahendasime kontserdi külalistele ka Eesti vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaid video-tervituse.
Seejärel oli lava muusikute päralt. Liisi Koikson, Marti Tärn ja Sander Mölder esitlesid Eesti muusikat regilaulust tänapäeva muusikani välja. Vahepaladeks silmadele ja hingele olid Helen Ree ja Sabine Burgeri fotoinstallatsioonid Eesti loodusest.
Korduslaulu ei palunud publikum ainult käsi plaksutades, vaid appi tulid ka jalad ning vôimsa aplodeerimise tulemusena kõlas veel "Mu isaamaa armas, kus sündinud ma..." laul, millega ühines ka publikum.
Tänati lauljaid. Tänati ürituse abikäsi. Üheskoos hõigati "Elagu Eesti! Elagu Rõuge! Elagu Shveitsi Eestlased!"
Peosaali kaunistasid Shveitsi Eesti Mänguringi laste tehtud meisterdused, Helen Ree lillefirma lilleseaded, Rôuge käsitööliste kootud vaip ning Grete-Henri-Triinu trio käsitööna tehtud õhupalli installatsioonid :) Iga külaline sai rinda EV100 Zürichi märgi, et sellest õhtust jääks mälestus kestma kauemakski. Vahva oli kohata mitmeid rahvusriietes külalisi.
Ajalooline õhtu sai jäädvustatud ajalugu täis Rietberg Muuseumis. Pidulikule õhtusöögile siirduti Belvoirpark restorani, mis oli ehtinud end pidurüüsse.
Pidusöök alustati kallistamisega.
Sellega sai teoks dirigent Hirvo Surva algatatud aktsioon kinkida Eestile 24.veebruaril kell 20:18 üks kallistus. Shveitsi eestlased ei piirdunud vaid ühe kallistusega vaid kallistusi jätkus kogu õhtuks sest Eestlase Käsiraamatu juhendile tuginedes on kasvõi paarile 'tõelise eestlase' tunnusele vastav isik üks soe ja armas inimene!
Õhtu jooksul edastasid õnnesoove Aukonsul Hans Graf, Soome Aukonsuli poeg ja Soome kaubanduskoja üks eestvedajatest Franco Romano ja Läti Shveitsi koori dirigent Uldis Makulis. EV100 pühendatud peokõne pidas Dr. Yves Partschefeld, kes homsest alustab uue (avaliku) loengu seeriaga St.Galleni Ülikoolis Baltikumi teemal.
Vahepeale kõlasid "Laul põhjamaast" Johani, Kristi ja Heelika esitluses ning pidulik Eesti hümn.
Selts andis peopäeva puhul välja au- ja tänukirju eestluse edendamise eest Shveitsis, eestluse alalhoidmise eest Shveitsis, Eesti Shveitsi vaheliste suhete edendamise eest vôi millegi erilise - Eestiga seotu - silmapaistmise eest järgmistele isikutele/ organisatsioonidele:
Aukirjad:
Hr. Aukonsul Hans Graf
Hr. Aukonsul Matteo Inaudi
Hr. Dr. Yves Partschefeld
Tänukirjad:
MTÜ Shveitsi Eesti Mänguring
Pr. SESi juhatuse liige Kristi Leibur Nagel
MTÜ Eesti Kultuuriselts Bernis
Hr. Puidumeister Peeter Tarmet
Pr. Fotograaf ja florist Helen Ree
Pr. Kunstnik Ene Meriste
Pr. Fotograaf ja "Õhtu-Kallas" projekti algataja Sabine Burger
MTÜ I.M.E. Koor
Katharinen Bibliothek St.Gallen
Kiituskiri:
Pr. Annika Keller
Eri tänud:
Pr. Marju Vunder
Pr. Kätlin Thommen
Aukonsul Graf tõi kaasa raamatu "Pisike puu", mille saavad kõik 2018 aastal sündinud eestlased. Raamatu saab kätte aukonsuli käest kui laps on kantud Eesti rahvastiku registrisse (nö.passi vôi ID kaardile järgi mines). "Pisike puu" on kingitus EV100 puhul Eesti riigi poolt. Aukonsul rõhutas, et aasta lõpuni on veel piisavalt aega ja et on veel võimalus raamatu nimel tegutseda :)
Helen Ree kreatiivse töö tulemusena oli meil peosaalis soovide puu, kuhu külge sai riputada soove Eestile. Paberi ühele küljele sai kirjutada soove Eestile ning teile küljele miks ollakse uhked Eesti üle. Soovipuu täitus mitmekümnete soovidega, mille me siia kodulehele ka peagi üles riputame.
Õhtusöögi käigus esitlesime ka Toomas Kulli käsitööna valminud 94/100 eksemplari raamatust "Eesti Krooni Originaalpangatähed 1991-2007" , mille saajaks oli valitud ka meie selts, tänuks aktiivse eestluse edendamise eest Shveitsis.
Saalis oli palju neid, kes külastasid seltsi üritust esmakordselt. Oli eestlasi, Eesti juurtega inimesi aga ka Eesti sõpru, kes kôik olid kogunenud selleks et hoida ühte päeval mil meie Eesti sai 100 aastaseks. Päeval mil tundsime südames erilist uhkust olemaks seotud Eestiga ja olemaks eestlased.
Aitäh kôigile, kes sellesse päeva oma panuse andsid.
Üritus oli kingitus Eestile, mida toetas Integratsiooni Sihtasutus.
President Kersti Kaljulaid peokône Eesti Rahvamuuseumis leidub siit.
Elagu Eesti!
Ilusat uut sajandit - ole sa hoitud!
Mirjam Loertscher, Shveitsi Eesti Seltsi President
25.2.2018/ Winterthuris