Novembrikuu lõpupoole kohtusime eestlastega Genfis traditsioonilisel fondüüõhtul Cave Valaisanne's.
Fondüü on šveitslaste rahvustoit, mis sai populaarseks 20.sajandi teisel veerandil, kui Šveitsi toodi kartulitärklis. See aitas muuta fondüü pehmeks, ühtlaselt sulanuks ja andis sellele siidise tekstuuri. Fondüü arvatakse aga olevat pärit munkadelt, kes ei tohtinud paastu ajal tahket toitu süüa. Et siiski tühjakõhutunnet vähendada, siis sulatati juust ära ja oligi miskit vedelat, mis kõhtu täitis.
Šveitslased kaklevad tihti omavahel, et kes teeb kõige õigemini fondüüd. Lugu elust: Ühel fondüüõhtul pidi sõpradest keegi tegema fondüü valmis. Keegi ei julgenud seda vastutust võtta. Kui siis üks seda siiski tegi, tulid teised pidevalt kõrvale ja hakkasid näpunäiteid jagama.
Ja ega „õiget“ fondüü retsepti ei olegi, sest nii palju, kui on kodusid, nii palju on ka erinevaid retsepte. Aga üks aspekt on igapool ühesugune – fondüüd süüakse üheskoos ja ühest caquelon´st – erilisest fondüüpotist.
Eestlased olid fondüüõhtul väga üksmeelel, et fondüü maitses suurepäraselt. Eestlased nautisid üle pika aja üheskoos olemist ja juttu jätkus kauemaks.
Fondüüretsepti leiab siit.